Hei hopsti,
Olen nyyd ametlikult Austraalias surfanud ja surfari elu elanud, linnkue kirjas.
Sellel n4dalavahetusel k4isin surfilaagris, mis oli vist yks lahedamaid laagreid, k4isin nagu unes.
Registreerisin 4ra ja vedasin ennast kella seitsmeks etten4htud paika, kust bussid meid peale v6tsid ja 4 tundi Sydneyst p6hja poole s6idutasid.
Kuna ma seal ainuke kes ilma s6bra v6i kaaslasetta l4ks, tuli kohe inimestega tutvust teha.
Abin6uks v6tsin paar drinki ja peale tunnist bussis6itu teadsin k6ik mind kui "The Estonian", mis mulle ka reisi l6puni kylge j4i. Ja kuna mind nii otseselt Eestiga seostati, pidin ikka lippu k6rgel hoidma, mis mul ilma liialdamata v4ga h4sti 6nnestus.
Laager oli maakohake umbes tunni kaugusel rannast. Tegemist oli suure peoruumiga, kuhu me k6ik 60 matsi 4ra mahtusime ja kaks v4ikest magamiskoda naridega. Juhus pani mind vaest vennikest yksinda tuppa koos 14 tydrukuga, millest mul polnud ei sooja ega kylma, sest ykski neist polnud erilist vaatamist v44rt. Ainuke jama oli hommikul dushi j4rjekorras.
Kuna ma olin terve sinna s6idu tee rummi koolaga trimbanud ja umbes 4 tundi lakkamatult nalja visanud polnud minust kohale j6udes enam suuremat peomeest. Seega l4ksin varakult magama, sest juba j4rgmine p4ev oli 4ratus kell 7.
Randa j6udes anti meile lsurfiauad, mis olid pea k6ik kohe mitmeks tykiks lagunemas. Mina olin ainuke kes fiiberklaas laua sai, mis on natuke rohkem advanced tase. Olin esimene mees vette, esimene mees pysti laual ja viimane mees v4lja. Instruktorid olid ysna h4mmingus kui ma juba teise korraga ysna pikka triibu maha s6itsin ja teised tegelased olid ysna kaamete n4gudega, kui nad n4gid mind laineid surfamas ja nad ise pidid vahuses vees ukerdamas.
Eriti h4mmastas k6iki see, et tulin v4lja ainult l6unale ja ruttasin tagasi vette. Ei murjendanud mind ka k6ige karmimad kukkumised ja tapjad lained, mis mind 4ra uputada yritasid.
Rammestunult vedasin ennast p4eval6puks bussi ja alustasin esimeste drinkidega, sest see 6htu t6otas tulla maru. 6htusook oli vaheldusrikas ja l4ks sujuvalt peoks yle. J6in enamasti sangriat ja chillisin terve 6htu m6nusalt ringi ning tundsin ennast h4sti. Muusika oli hea ja inimesed nautisid hetke. Mingil hetkel tuli minu poolt legendaarsed braketantsu nipid, mis sai linnukesena kirja, et "the Estionan" ka tantsida oskab. Kui pidu vaikselt hoogu maha hakkas v6tma, keerasin rahulikult oma voodisse kerra ning 4rkasin hommikul samas asendis ylesse.
Kui mind soogilaua poole n4hti l4henemas sain ma osaliseks suurele aplausile, mille p6hjus mulle sellel hetkel t4iesti teadmatu oli. Igal juhul j4i mulle mulje, et olen Eestlase lippu igati k6rgel hoidnud ja hiljem selgust, et veel k6rgemal kui ma seda aimasin. Inimesed vihjasid minu hullumeelsusele ja patsutasid julgustavalt 6lale. Yks osa sellest oli t6esti minu too vili aga p4ris suur osa oli inimeste ettekujutlus ja k6lakad. Hiljem selgus, et yks tydrukutest oli tollel 6htul p4ris k6vasti ke**i saanud siis kui ylej44nud 13 tydrukut magada yritasid. Kuna mina magasin teisel korrusel, kust ka voodi kriuksumine ja h44led olid kostnud, ning fakt, et mina ainuke mees selles majas olin, viis j4relduseni, et mina see syydlane pean olema.
Inimesed n4isid nii enesekindlad olevat, et mul hakkas endalgi kahtlused tekkima: kas ma j6in ennast esimest korda m4lukasse? 6nneks meenus mulle ysna selgelt, kuidas ma enda voodisse kukkusin, mis ei kriuksunud mitte yks kriuks ja kuidas hommikul samas asendis, t4ies riietuses yles 4rkasin. Seega kui action k4is olin mina mina ammu juba sygaval unede maal. Selleks ajaks kui ma pildi juttudega kokku viisin oli ammu juba k6igile selge, et ma sellel 6htul kolme tydrukuga olin olnud ja mul ei olnud mingit kavatsustki hakata seda ymber lykkama.
Nii ma siis l4ksin vooluga kaasa ja j4tsin k6ik inimeste enda fantaasia kanda. Laagri l6puks olin ysna tehtud mees ja mis k6ige lahedam, ma isegi ei yritanud.
Viimasel p4eval v6tsin veel viimast lainetest ja nautisin olemast keegi teine. Minut teisik eksisteerib rohkem juttudes ja imizis, kui kuskil mujal ja tuleb v4lja enamasti ainult siis kui m4rjuke kurku kastab.
Koju j6udes olin tagasi mina tavaline ise.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Cool! Väga uhke surfikirjeldus. Sinust saab veel asja, kui Austraalia pakane ära ei võta.
Väike liialdus käib surfaritel asja juurde ja ainus lohutus on, et kalamehed valetavad oma lugudes veel hullemini. Ja segavad sealjuures oma õngede-võrkudega surfamist.
Aga tegelikult, eks selline see surfari elu ongi. Rumm ja muud karastavad vahendid on alati omal kohal ja afterparty on sama oluline kui päevane hea etteaste merel. Keep going and hang loose!
Welcome surfarite hulka. Ja võiksid mõelda selleteemaliste mälestuste kirjapanekule, eesti keeles on häid surfilugusid lubamatult vähe. Ühe kirjanduslikuma versiooni leiad, kui viitsid vaadata: http://poogen.ee/?SubID=8&ArID=18290
Post a Comment